Tühjus

Kui tund tagasi ma olin õnnelik,et see kohutav aasta lõpuks läbi saab siis, pooltundi tagasi tegin ma ilmselt vea. MA poleks pidanud seda blogi lugema, kuigi otsest keeldu ju polnud. Aga , ma sain järjekordse häiriva fakti teada, üks inimene ei väsi korrutamast ,et 2 kõige olulisemat ja kurvemat sündmust minu elust on mu väljamõeldis. See on tüütu juba , aga samas see teeb haiget ,et see on mõjutanud minu jaoks ühte väga olulist inimest. Mulle lihtsalt ei jõua kohale, miks on vaja tal oma nina toppida sinna kuhu poleks vaja? Jah , ma usaldasin talle need 2 teemat , sest ma arvasin,et ta on mu sõbranna. Eksisin, kaks korda eksisin. Ja mis on selle tulemus? Suur närvisasipundar, mis tõmbab mind jälle kusgile oma mulli, mis paneb mu peas tiirlema mõtted mis seal olla ei tohiks . Mulle lihtsalt ei jõua inimeste õelus kohale. Lihtsalt miks..? Ma olen nii õnnelik ja õnnetu korraga.Ma nagu ei tea enam mida ise uskuda, või mida mitte.. Ma tahan ainult oma peas olevatest mõtetest lahti saada , need minema visata, kaugele ja alustada aastat 2013 nii ,et ma ei peaks mõtlema ühelegi 2012 toimunud kurvale sündmusele. Ma tahan ,et 2013 aastal ma lükkaks endast eemale kõik inimesed, kes mulle suurt midagi ei anna ja kes mu elu peamiselt rikuvad. Ma soovin veel ,et ma suudaksin teha õigeid otsuseid, ning kõige enam soovin ma, et mu elu loksuks lõpuks paika.

Projekt !

Ma pole mega ammu siia midagi kirjutanud, aga olen olnud päris hõivatud igasugu asjadega , kui kedagi huvitab , siis mul läheb enam-vähem hästi. Nüüd aga palun ma teilt abi! Kuna minu ideedelaviinist on kerkimas projekt mis võitleb koolivägivalla vastu siis palun ma teid , kes on vähegi kunagi kannatanud koolivägivalla all , või teeb seda siiani , kirjutage mulle oma lugu, mida saaksin projekti raames kasutada, võimalusel saate jääda ka anonüümseks , lood postitage mulle teele aadressil : kustassonh@hotmail.com

Karm

Ma pole päris pikalt siia midagi kirjutanud . Aga.. mu elu on praegu jooksmas suurimasse tupikusse. Ma arvasin ,et ma olen leidnud lahenduse ühele probleemile ,aga ei , see tekitas oma korda umbes 150 probleemi juurde . Lihtsalt paistab , et ma ei saa iialgi päris seda mis ma tahan ja kui saangi kaob see mul ka kohe käest. Kõige raskemaks mulle , teeb selle kõige just see ,et mind ei mõisteta mul pole toetajaid .Mul palutakse ise otsuseid vastu võtta ja elu elada , kui ma aga seda teen on mu otsused tingimatta valed . Ma ei oska enam olla . Sisimas ma tean mis on minu jaoks parim ja ma püüdlen selle nimel , aga seda on raske teha ilma toetajatetta . Samas ma peaks olema harjunud olukordadega kus pean üksi toime tulema , ma peaegu ,et olengi ja ma teen asju ikka nii nagu mina tahan . Küll tulevikus aru saadaksse ,et just sellise tehnikaga ma saavutan kõik selle mis tahan . Good Luck form me . No siiski siinkohal pean mainima ,et 2 toetajat mul siiski on . Aitähh neile .

Oijahhh . Üks peatükk minu elus sai läbi . Raamat mida kirjutasin peaegu aasta sai täis , kaaned on kinni ja raamat nurka visatud . Mu tunded on nii tuimad , ma tahaks öelda ,et aga võib-olla oligi nii parem aga ma ei saa , see ei ole küll nii raske nagu esimene kord aga siiski on raske , sest minu tunded ei ole kadunud ju , mian ei taha teda kui sõpra , tahaks teda vaid endale . Teisalt aga tuleb edasi minna , peab lahti laskma , ma ei saa lõputult järgi joosta , ma ei saa lasta endale enam iga kuradima päev haiget teha , kasvõi sellega ,et ta lihtsalt ei tee välja . Nii faking raske on sellest mööda vaadata ja näha midagi positiivsed , niii nii raske . Oleks siis keegi kes aitaks , aga keegi ega miski ei aita . Ma tahaks ulguda , karjuda , trampida , aga mu tunded on vaos , vaikselt allasurutud . Ma tahan üle saada , ma tahan ja pean tugev olema . Ma olengi , ma ei kahtle selles , aga see ei saa kerge olema ... It`s everything u have wanted , it`s everything u don`t . One door swinging open , one door swinging close . Ma saan hakkama ...(loodetavasti)

!

Hola ! Pole päris kaua kirjutanud , ma võiks ennast blogi kohalt käsile võtta , iseasi kui hästi mul sellega ka läheb , no eks see näha ole . Mõtlesin täna natukene tagasi lähiminevikku , no kas just lähi aga täpsemalt mõtlesin tagasi 9 kuud .Siis oli vist see aeg kui ma armusin ära . Eile sai sellest 9 kuud juba . Aeg lendab tõesti kiiremini kui oodata oskad . Vahel ma taban ennast mõtlemast tulevikule , see polegi ju enam nii kaugel kui tuleb ise astuda täiskasvanute ellu , kus vanemad eeldavad ,et sa hakkad ise toime tulema ja kõik see . Minu vanemad eriti . Okei ... Mul on tõsine probleem oma tunnete kirja panemisega . Lugesin täna läbi kõik oma postitused mis ma kirjutanud olin . Deem , mul tuli see hästi välja. Ma ei tea , kas asi on selles ,et ma ei saa või ei taha enam oma tunnetest rääkida . Pigem ei saa , need on keerulised . Ma ei saa viimasel ajal endast aru ka enam . Ma olen üllatavalt palju muutnunud , nagu ma kartsin siis olen muutunud selliseks kes ma olla ei taha . Ma olen nagu vinguv titt , ma polnud varem selline , see ajab mind kurjaks ,et keegi/miski on mind selliseks muutnud . Eriti vastik olen vahel inimesega keda ma siin maamunapeal kõige rohkem armastan . Ma lihtsalt ei oska oma keelt hammaste taga hoida . Ma üritan selle oskuse kärmelt tagasi saada .Aga , praegu kõik , ma arvan , pole väga enam millegist kirjutada :)

K.