Sunday, October 23, 2011

Make It Stop .

Hei . Pole ammu kirjutanud . Kuulasin täna üle pika aja lugu "make it stop" vaatasin uuesti ära ka video. Mulle jääb ikka veel mõistmatuks , miks kooliealised pubekad kasutavad nii palju koolivägivalda . Mis õigusega ütleb keegi teisele sitasti . See teema on mulle alati hinge läinud , kuna olen ise kannatanud koolivägivalla all ja olen ka ise , piinlik tunnistada , aga olen ka ise olnud kiusaja rollis . Kuima väiksem olin siis ma reaalselt ei tahtnud koolis käiia , sest ma olin paksuke ja lisaks sellele sain ka prillid , siis oliju kohe paljudel öelda , et haahaa prillipapa ja paksmagu . No sorry , kes ütles ei mõistnud võibolla ,kui palju see mulle tegelikult mõjus . Ma surusin küll need asjad alla , läksin edasi ja juba varsti see kõik möödus , Klassikaaslased hakkasid mind võtma sellisena nagu ma olen . See on tore ja kõik . siis läks aeg edasi , ma ei mäletagi miks aga ma tean ,et ma olin kuskil kambas jama kiusasin kedagi , uskumattu ma ei mäleta kes see oli või millepärast ma seda tegin . Seltskonna mõju ja tahe kuuluda kuskile , vist sellepärast . Seegi vaibus ma usun , aga mingilmääral jättis see mu hinge jälje , ma ei ole tegelikult kiusaja tüüpi inimene , ma olen sellejaosk liiga südamlik . Ja nüüd , alles üheksanda klassi alguses , sain ma tunda päris ulmelist koolivägivalda , see seisnes suuresti küll vaimsel vägivallal aga siiski , oli üks juhtum , tuli teine järgi , jutud levisin , tekkis klatž , kõik panid midagi juurde , minust hakati üha enam ja enam eemale hoidma , kuni polnud kedagi kes minuga rääkinud oleks . Pilkavad kommentaarid koridori pealt , naermised . Ma surusin koolis küll kõik endasse aga ma tulin iga jumalapäev koju ja nutsin . Kui need inimesed , kes seda tegid tunnevad ennast ära siis ma tahan teile vaid aitähh öelda , siiralt kohe . Tänu sellele olen ma see kes olen . Iga kord kui te ütlesite midagi pilkavat või naersite , lõi minusse küll haava , aga ma ei varisenud , ma muutusin ainult tugevamaks . et siis , Aitähh , i guess . Samas , ma võin teid küll tänada , aga see ei muuda fakti ,et ma kaalusin enesetappu ja päris tõsiselt . Iga päev , fakking iga jumala päev ma mõtlesin sellele . Aga tuli keegi kes aitas mu sellest välja , kes oli toeks ja ei lasknud mul sinna langeda , kuigi , temagi oli ilusioon ja temagi kadus karmide sõnade saatel aga selleks ajaks oli mul juba tugi olemas . Möödudes minust siis , ma tahan teile südamele panna , lähtuge minu loost ja mõelge ennem kui kellegile midagi halvasti ütlema lähete , te ei või iialgi teada mis selle klatži taga tegelikult on . Te ei või iialgi teada , miks just onnii nagu on , äkki tal on kodus probleemid ja see ,et sina talle sitasti ütlema lähed võib mõjutada ainult seda ,et sa annad talle järjest rohkem tõuget enesetapule . Karm aga tõsi . Ja sellel inimesel ei pruugi olla mittekedagi , kes teda tippu tagasi aitaks . Aga kallid ohvrid , ma innustan teid minema edasi , sest alati peab olema tulemas midagi head . Minu praegused kogemused on seda näidanud ja ma arvan ,et ma olen oma lühikese eluaja jooksul näinud juba piisavalt selle karmi maailma tumedamat poolt . ma olen siiralt tänulik oma poisile , kes hoolimatta juttudele mida kuulis oli minuga selline nagu oli , teda ei kottinud need jutud . Ja tänu sellele me oleme praegu koos ja ta näeb alles praegu nende juttude tõelisi tagamaid .
praeguseks kõik , ma arvan . K .

No comments:

Post a Comment