Järjest raskemaks muutub koolile keskendumine . Ilmad on aina soojemad ja soojemad . Liblikad lendlevad ringi ja päike sillerdab vallatult . Kuidas ma keset talve ootasin ,et saaksin koolist koju tulles jope seljast võtta ja nautida soojust . Mida ma täna juba kogeda sain . Hiiglaslikud lumehanged on peaaegu kadunud .
Nüüd on suurem eesmärk seda kõike mõnu eirata ja hakata tõsiselt keskenduma õppimisele , eriti kolmes aines , eesti keeles , matemaatikas ja geograafias . Eksmaid on tulekul ja kool tuleb ju ikkagi normaalselt ära lõpetada ,et siis järgmisel aastan Hansas ilusti edasi minna :)
Kuid siiski kõige selle ilu ja põnevuse juures on häiriv faktor . Kas te olete tundnud , mis juhtub siis , kui pool sinust justkui variseks kokku , sest selle toed on kuskile ära kadunud .
Ma usun ,et igaüks meist on . Nii onka minuga . Kõik on ju supppper hästi , aga siiski . Miks pidi mulle kallis inimene lihtsalt nähtamatul haihtuma ? See on häiriv . Ma siiski siiralt loodan ,et ma saan ta tagasi sellisel kujul kes ta mul oli , mitte sellisel kellena on ta mul pragu .
Praegu aga päikes teile !
Kh

No comments:
Post a Comment