Sina .

Siin sa seisad mu ees ,
su pilk on tühi ja kalk.
Ma tahaks vaid öelda ,
" Kallis , ma annan sulle andeks ."
aga ma jalutan minema .
sinna sa jääd tuimalt,
elust tühjana ning täiesti üksi

Valus oli sind jätta sinna nii,
aga minust ei leidu enam jõudu ,et jääda,
jõudu .. et andestada.
Nii ma siis jooksengi minema ,
kaugele eemale sinust ,
kaugele ära , eemale elust ja probleemidest.
Ja just nii ma kaongi .
HÜVASTI !




Mina .

Mida ma teen ?
Ma pole see kes olin varem .
Laman lumel suus suits.
Varem poleks ma nii teinud .
Mida ma teen ?
Kes ma selline olen ?
Minust on saanud koletis .
Ma laman lumen ja joon rummi .
Varem ma nii ennast ei hävitanud .

Kes ma olen ?
Kuhu kadus tüdruk ,kes nautis elu ?
Mis taga juhtus ?
Mina tean!
Talle tehti palju haiget , see muutis ta selliseks , kes ta on praegu .
Külm , vihane , ükskõikne ,pettunud.
Ta vihkab elu .
Siin ma laman sellel jäisel lumel , tõmban suitsu ja joon rummi ning hävitan elu.

Mida ma loodan ?
Ma tahan olla see kes olin varem.
Rõõmsameelne , reibas ja muretu.
Mulle ei meeldi olla see kes olen...
Ma ei taha hävitada ennast.
Ma tahan nautida elu .
Ma tahan elu ilma valuta !
Ma tahan ,et mul oleks hea .
Tahan olla see kes olin ...
Muretu ja nautida elu .